Adeli Rahvusvaheline Rehabilitatsioonikeskus asutati 2003 aastal eesmärgiga parandada liikumispuudega inimeste liikumis – ja töövõimet.
Adeli Rahvusvaheline Rehabilitatsioonikeskus (juriidiline nimi Adeli Eesti OÜ, reg nr 10955607) loodi 2013 aastal. Esimene klient sai teenust 21. jaanuaril 2004 aastal. Seda kuupäeva peame oma sünnipäevaks.
Algselt kandis keskus nime Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus. Alates aastast 2013 on meie ärinimeks Adeli Rahvusvaheline Rehabilitatsioonikeskus. Nimemuutus on tingitud meie kliendibaasi üha enam rahvusvahelisemaks muutumises, samuti vajaduse paremini turundada oma teenuseid rahvusvaheliselt.
Keskuse tegevuse peamiseks eesmärgiks algusaastail on parandada Eesti meditsiiniteenuste turul tserebraalparalüüsiga laste, noorukite, täiskasvanute ja insuldi/ajutrauma läbiteinud inimeste liikumis- ja töövõimet ning elukvaliteeti. Praeguseks on tegevusvaldkonnad laienenud ka kõne- ja kognitiivse arengu ning psühhiaatria tegevusvaldkondesse.
Adeli RRK on Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu asutajaliige 2012. aastast. Keskuse juhatuse liige kuulub ERL juhatusse.
2003
Keskuse loomise ettevalmistamine. Äriplaani koostamine, investeeringute kaasrahastuse saamine Tallinna Ettevõtlusametilt, töövahendite hankimine. Osteti rehabilitatsioonikoormuskostüümid Adeli (Venemaa, Ayurveda). Omandati kostüümi kasutamise kaasnevad oskused. Selle kostüümi järgi nimetati ka keskus. Sarnaseid keskusi on ka mujal Euroopas (Slovakkia, Poola).
2004
Keskus alustas oma tegevust, esimest klienti teenindati 21. jaanuaril 2004 aastal.
Esimene asukoht Tulika tänaval, hiljem laiendati tegevust ning asuti ruumidesse Tallinna Lasteaed Õunake. Aasta teises pooles hakati osutama ka teenust Viimis Haigla ruumides (Haabneemes, Viimsi vald). Esialgu sõlmiti lepingud maavalitsusega ja hiljem Sotsiaalkindlustusametiga erivajadusega inimestele rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks. Samuti saadi ka leping Eesti Haigekassaga ambulatoorse taastusravi ja neuroloogia teenuse osutamiseks.
Aasta lõpuks oli keskuses töötajaid 13, neist põhikohaga 8.
2005
Keskuse tegevusvaldkondi laiendati, lisandusid rehabilitatsiooniteenused psühhosotsiaalsete probleemidega inimestele. Avasti statsionaarne osakond AS Viimsi Haigla pinnal. Tegevus toimus 3 erinevas asukohas: Ehitajate tee 23, Tallinn, kus osutati rehabilitatsiooniteenust raske ja sügava puudega lastele; Tuisu 20 keskuses koostati rehabilitatsiooniplaane ja osutati rehabilitatsiooniteenuseid lastele, tööealisetele ja pensionieas inimestele; Viimsi Haigla ruumides Kaluri 5a, Haabneemes, osutati eriarstiabi teenust ja statsionaarset rehabilitatsiooniteenust.
Aasta lõpuks töötas asutuses 22 töötajat, neist põhikohaga 12.
2006
Alustati koostöös MTÜ Diana Arenduskeskusega erivajadusega väikelaste peredele kohanemistreeningu laagrite korraldamisega.
Aasta lõpuks töötas asutuses 24 töötajat, neist põhikohaga 15.
2007
Koostöös MTÜ Diana Arenduskeskusega alustati Põhja-Eesti Ajutrauma virtuaalse Inforkeskuse loomisega, nn. PEA projekt. Koostöös Tallinna Ülikooli kasvatusteaduskonna üliõpilastega sai läbi viidud uuring ajutrauma üleelanud noorte sotsiaalses kaasatuses ühiskonda. Koostöös MTÜ Diana Arenduskeskusega alustati kõnnirobot Lokomat projektiga. Partneriks SA Dharma ja MTÜ Heategevuskeskus. Osaleti Sotsiaalministeeriumi PITRA II projektis ajutrauma programmi väljatöötamisel. Teenuseid sai 1800 klienti.
Aasta lõpuks töötas asutuses 34 töötajat, neist põhikohaga 18.
2008
Laiendati tegevust – avati uus statsionaarse rehabilitatsioonikeskus Tehnopoli kompleksis, Teaduspargi 3/1 (endises Akadeemia 15/1), kus voodikohti on kokku 9. Juulikuus toodi Eestisse esimene kõnnirobot Lokomat. Teenuseid osutati rohkem kui 2000 inimesele, sealhulgas rehabilitatsiooniplaane koostatud 702 inimesele.
Aasta lõpuks töötas asutuses 34 töötajat, neist põhikohaga 21.
2009
Jaanuaris alustas tegevust koolituskeskus. Maale tuuakse uus seostatud hariduse meetod (Petö meetod) Ungarist. Alustatakse FES (funktsionaalse elektristimulatsiooni süsteemi) tutvustamise ja tööle rakendamisega rehabilitatsiooni- ja taastusravi asutustes. Märtsis käisid 2 spetsialisti (füsioterapeut ja tegevusterapeut) Petö Instituudis täiendusel. Augustis alustas tegevust PEA projekt koostöös MTÜ Diana Arenduskeskusega. Rahastajaks EAS (Norra ja Euroopa Majandusühendus).
Alustati abivahendite nõustamise ja kohandamisega neuroloogiliste probleemidega klientidele. Viidi läbi 10 koolitust nii oma asutuse kui üle Eesti kolleegidele.
Aasta lõpuks töötas asutuses 34 töötajat, neist põhikohaga 24.
2010
PEA-projekti raames alustati võrgustikutöö planeerimise ja juurutamisega tervishoiu-sotsiaal- ja haridusasutuste vahel. Viidud läbi kord kvartalis infopäevi, seminare nii Tallinnas kui Ida-Virumaal. Koolituskeskuses viidi läbi 1 – 2 koolitust kuus. Alustati dünaamiliste pehmete ortooside valmistamisega pareetilistele jäsemetele. Alustatud Euroopa kvaliteedijuhtimisprogrammiga EQUASS. Maavalitsustega lepingud abivahendite muretsemiseks ja valmistamiseks liikumispuuetega inimestele. Detsembris alustatud tööd keha pindrõhu hindamise süsteemiga ja uudsete toe off ortoosidega. Alustatud koostööd kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondadega raske ja sügava puudega lastele riikliku lapsehoiuteenuse pakkumisega.
Aasta lõpuks töötas asutuses 32 töötajat, neist põhikohaga 24.
2011
Suvel koliti uutesse ruumidesse Tallinnas Valge tn 13. Kolimise tulemusel paranesid oluliselt töö- ja olmetingimused.
Aasta lõpuks töötas asutuses 28 töötajat, neist põhikohaga 21.
2012
Aasta kujunes majanduslikus mõttes keerukaks, seda eriti aasta I pool. Aasta teises pooles olukord stabiliseerus.
Aprillis omistati meie keskusele EQUASS kvaliteedijuhtimise sertifikaat.
Koos Haapsalu Neurorehabilitatsioonikeskusega ja Värska Sanatooriumi AS-iga asutati Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit.
Oktoobris sõlmiti koostööleping Venemaa firmaga Dynaforce Atlant rehabilitatsioonikostüümide esindamiseks ja müügiks Euroopa Liidu riikides.
Aasta lõpus valmis EAS-i poolt rahastatud Disainijuhtimise projekt. Seni kasutatud ärinimetus Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus muutus 2013 aasta algusest Adeli Rahvusvaheliseks Rehabilitatsioonikeskuseks.
Aasta lõpuks töötas asutuses 26 töötajat, neist põhikohaga 14.
2013
Pärast majanduslikult keerukat perioodi pöördus olukord taas tõusule. Suurenes rahvusvaheliste klientide arv. Võeti kasutusele uus füsioteraapiameetod Atlant närvisüsteemi haigustega lastele. Koostöös MTÜ Diana Arenduskeskusega alustati päevahoiuteenuse pakkumist puuetega lastele.
Aasta lõpuks töötas asutuses 31 töötajat, neist põhikohaga 21.
2014
Avati uus keskus aadressil Endla 4 IV korrusel. Keskuse avamise tingis 2014 aastal sõlmitud uue perioodi tervishoiuteenuse osutamise leping Eesti Haigekassaga. Lepingu tulemusel kasvas tervishoiuteenuse osutamise aastane maht 4-kordseks. Esmakordselt ületas aasta vaates tervishoiuteenuste maht rehabilitatsiooniteenuste oma.
Aasta lõpuks töötas asutuses 44 töötajat, neist põhikohaga 28.
2015
Maikuus ühendati kaks seni eraldi asuvat keskust (Valge 13 ja Endla 4) aadressile Endla 4.
Keskuses töötab hetke seisuga 62 töötajat, neist põhikohaga 38 töötajat.