Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus

Keha pindrõhu mõõtmise uuring

Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskuses toimus 28.01.2010 esmakordselt Eestis keha pindrõhu mõõtmise süsteemi tutvustav koolitus. Koolitusel osalesid füsio- ja tegevusterapeudid rehabilitatsiooniasutustest, abivahendi tehnikud abivahenditega tegelevatest firmadest, abivahendite valdkonda koordineerivad maakondade peaspetsialistid ja ELIL liikmetest ratastoolikasutajad. Koolitust viis läbis Olavi Murros, biotehnoloogia insener Soome firmast ICF Group OY (www.icfgroup.fi), kes on spetsialiseerunud liikumispuudega inimeste elukvaliteeti parandava kõrgtehnoloogilise aparatuuri tarnimisele ja vahendamisele Soomes ja Põhjamaades. Kahjuks küll Eesti Vabariigis vastavat aparatuuri veel pole, seega puudub hetkel rehabilitatsiooniteenuse nimetus, mille alt oleks võimalik ratastoolikasutajatele nii vajalikku profülaktilist uuringut rahastada. Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus on aktiivselt otsinud võimalusi soetada vastav aparatuur fondide rahastuse toel ning loodame alustada meie keskuses rehabiliteeritavate  seljaajukahjustusega patsientide pindrõhu mõõtmise uuringutega juba 2010.aastal. Täname kõigi osavõtjate poolt Olavi Murrost, kes leidis oma tiheda koolitus- ja teadustegevuse kõrval aega tulla süsteemi kasulikke aspekte tutvustama ka Eestisse ning viis läbi väga praktilise ja huvitava koolituse!

Alljärgnevalt lühike tutvustus koolitusel käsitletud keha pindrõhu mõõtmise süsteemi olemusest, kasutusest ja vajalikkusest.

Keha pindrõhu mõõtmise uuringu sisu:

Keha pindrõhu mõõtmise süsteem (Interface Pressure Measurement System) on lapse või täiskasvanu kehaasendi koormuse jaotumise hindamiseks mõeldud tõenduspõhine tehniline aparatuur. IPMS loetakse kõige tulemuslikumaks, mitmekülgsemaks ja täpsemaks vahendiks inimkeha pindrõhu jaotumise osas ja asendi korrigeerimise vahendina, mida kasutatakse inimese lihas-skeletisüsteemi lamatise riski hindamisel. IPMS süsteemi on võimalik tulemuslikult kasutada paljudes erinevates tervishoiu- ja rehabilitatsiooni valdkondades, kõikjal kus on vaja analüüsida ja korrigeerida inimese istuvat või lamavat asendit. Süsteemis kasutatakse mitmeid erineva suurusega sensormatte, mis võimaldavad  määratleda erinevaid  keharaskuse jaotusega seotud keha piirkondade riskiastet, sõltuvalt konkreetse kasutaja poolt kasutatavast asendist. Süsteemis  on sensormatt, mis asetatakse ratastoolikasutaja istmiku, seljaosa või kogu keha alla. Arvutiga ühendatud tarkvara võimaldab täpset  riskipiirkondade kaardistamist  inimkeha kokkupuutel alusega (tool, iste, ratastool vms. vahend). Saadud andmete põhjal arvutiekraanile ilmuva riskipiirkondade kaardi  alusel saab  istmekohanduste või erinevate patjade/madratsite abil ennetada naha ja nahaaluste kudede püsivate kahjustuste teket. Enamusel   ratastoolikasutajatest  võib esineda  lihasnõrkusest või lihastoonuse tõusust (spastilisusest) tingitud keha ebanormaalne asend, mis tingib ka teatud kohtadele kehas (abaluud, vaagnapiirkond, istmikuköbrukesed, kannad) langeva ebanormaalselt suure koormuse. Need, nn. riskipiirkonnad, on ohustatud püsivatest nahakahjustustest (lamatistest), mille ravi on väga keeruline, pikaajaline ja kulukas.

Olavi Murrose sõnul ei sõltu lamatise teke ei east ega meditsiinilisest diagnoosist, vaid  inimkehale mõjuvate jõudude ja aluspinna omavahelisest õigest suhtest. Mida suuremale piirkonnale on jaotatud ratastoolikasutaja või lamava haige keha raskus, seda väiksem on võimalus, et konkreetsele keha punktile mõjuv koormus on liiga suur ja seal esineb kõrgenenud lamatise tekke risk.  Uudne oli enamusele spetsialistidele ka väide, et paljukasutatud kummirõngad ei väldi lamatise teket, vaid aitavad sellele kahjuks hoopis kaasa. Nimelt avaldub rõngaga kokkupuutes olevale keha piirkonna väikestele veresoontele, mille siserõhk peaks tavaliselt olema vahemikus 18-30 mmHg, rõnga ja keha kokkupuutes olevale alale rõhku 180-200 mmHg. Tulenevalt liiga väikesele kokkupuutepinnale ja suurele keha poolt avaldatavale rõhule  surutakse veresoonestik rõnga all kokku ja ainevahetus ning hapnikuga varustamine kudedes pidurdub, mis on aga üheks lamatise tekke põhjuseks.

Uus teave oli koolitusest osavõtjatele, et uuemates uuringutes tuuakse esile pikaajalist süvakudede kahjustust, mis tekib ammu enne nahal esinevatele lamatisele iseloomulikele punakatele laikude tekkele. Lamatise tekke mehhanism on vastupidiselt üldlevinud arvamusele „seestpoolt väljapoole” ehk nahakahjustuse eelneb lihaste, sidemete ja sidekoe kahjustus, mida me silmaga ei näe ja seega ei oska ka arvata, et tegemist on juba lamatisega. Terve inimene muudab oma kehaasendit, kui tekib ebamugavustunne pika istumise tagajärjel. Ratastoolikasutajal esinevad tihtipeale tundlikkuse häired, seega nende keha ei anna märku sisemistest koekahjustustest ja see süveneb, kuni jõuab lõpuks nahal silmaga näha oleva lamatiseni, mis võib juba tihtipeale osutuda operatsiooni vajavaks.

Enamuses Euroopa, Põhjamaade ja Ameerika maades kuuluvad kõik ratastoolikasutajad või muud istuvas/ seisvas asendis abivahendit kasutavad kliendid riskirühma ja regulaarsele pindrõhu mõõtmise teenusele kas riiklikes tervishoiu- ja rehabilitatsiooni või abivahendi alastes kompetentsikeskustes.

Regulaarse pindrõhu mõõtmise uuringu (vähemalt 2 x aastas) eesmärgiks on ratastoolikasutajatel vältida lamatiste teket, nende tekkimisel on võimalik pindrõhu mõõtmise abil ratastoolikasutaja asendit kohandada ja korrigeerida nii, et vältida kerge astme (I või II)  lamatise edasi arenemist raske astme (III või IV aste) lamatiseks, mis vajab juba operatiivset sekkumist. Ratastoole tootvate firmade poolt pakutavad erinevad istmepatjade ja  kohandusmaterjalide kasutamisega saab abivahendi tehnik muuta kasutaja asendit füsioloogiliselt paremaks ja riskivabamaks lamatise süvenemise osas.

Tarkvara unikaalsus võimaldab süsteemi analüüsitulemusi kasutada praktilises tegevuses asendi korrigeerimiseks või ka töökeskkondades läbiviidavate riskianalüüsideks vajalike statistiliste andmete kogumiku tekitamiseks.

Euroopa  arenenud maade tervishoiu- ja rehabilitatsioonisüsteemis kasutatakse juba aastakümneid antud teenust mõõtmaks istuvas sundasendis töötava või osalise või täieliku liikumispuudega inimeste elukvaliteedi parandamiseks. Euroopas on moodustatud vastav organisatsioon European Pressure Ulcer Advisory Panel (www.epuap.org), mis ühendab tervishoiu- ja abivahendivaldkonna spetsialiste, andes kasulikke vihjeid vastavaks ennetustööks ja pakkudes ülevaadet tõenduspõhistest artiklitest antud valdkonnas.  Selle kaudu hoitakse kokku  kõrgeid ravikulusid ja parandatakse inimeste elukvaliteeti. Eesti Vabariigis tänaseni vastav aparatuur ja teenus puudub, kuid vastava teenuse järele on vajadus 11% Eesti elanikkonnast, (erivajadusega inimesed, kes kasutavad abivahendeid) ning kõikide staatiliste sundasendis töötavate inimeste näol, keda on 19% elanikkonnast.

Keha pindrõhu jaotuse pilt arvutis.

Rakendusvaldkonnad:

• Riskipiirkondade kaardistamine ratastoolikasutajate või funktsionaalvoodi kasutaja kehal;
• Pikaajaliselt oma töös istumisasendit kasutavate inimeste kehaasendi korrigeerimiseks ja ergonoomiliselt õige asendi leidmiseks;
• Spordi-ja olemtraumade keharaskuse jaotuse  hindamiseks ja objektiivseks ortopeedilise AV määramiseks;
• Pikakajalisest istumisest või lamamisest  tingitud lamatiste preventatsiooniks ja raviks;
• Pre- ja postoperatiivsed hindamisanalüüsid tervishoiusüsteemis; deformatiivsete kehaasendite tekke hindamiseks;

Kasutegurid

• Vähendab haavandite ja  sidekoe kahjustuste esinemise juhte, kiirendab tekkinud lamatiste, haavandite ja naha kasvajaliste moodustiste ravi;
• Võimaldab optimaalse abivahendi valikut erivajadusega kliendile ja ergonoomilist istumisasendit;
• Teaduspõhine istmepatjade  valik ja asendi korrektsioon klientidele, kes on sundistuvas asendis, võimaldab ennetada luu-ja lihaskonna fikseerunud väärasendite ja deformatsioonide teket;
• Pakub pikaajaliselt istumisasendit kasutavatele klientidele mugavaimat ja  optimaalsemat asendit;

Keha pindrõhu mõõtmise süsteem

Interface Pressure Measurement System, IPMS

Keha pindrõhu jaotuse hindamise süsteem  on kehaasendi hindamiseks mõeldud tehniline aparatuur, mida on kasutatud viimase dekaadi jooksul edukalt kogu maailmas terviseedenduslikul, meditsiinilistel ning rehabilitatsiooni eesmärkidel.

Süsteemi kuuluvad:

Sensoritega (268 sensorit) matt, mis võimaldab  hinnata  ratastoolikasutaja istmepadjal või seljatoel liigse keharaskusega piirkondade esinemist.  Sensormatt asetatakse ratastoolikasutaja istmiku või seljatoe alla ning mati sees olevad sensorid mõõdavad  keha massi poolt tekitatava  koormuse suurust

Arvutiprogramm, millega sensormatt on ühenduses, võimaldab uuringu teostajal täpselt määrata ratastoolikasutaja keha massi poolt avaldatavat rõhku 1 cm² keha pinnale.  Avalduvat rõhku mõõdetakse skaalal kuni 200 mm/Hg, lamatisi ennetavaks ehk normväärtuseks on vahemik 80-100 mm/Hg. 3-mõõtmelisel arvutipildil värvuvad normaalrõhuga alad siniseks-roheliseks, alates 100-st mm/Hg edasi ehk liiga suure koormusega alad värvuvad kollaseks-punaseks

Põhilised liigse koormusega ehk lamatiste ohus olevad piirkonnad ratastoolikasutajal on järgmised:

• 80% allpool vöökohta
• 29% jalgadel
• seljaosas nimmepiirkond (n = 20)
• kannad (n = 16)
• tuharad (n = 9)
• küünarnukid (n =8)
• teised piirkonnad: kõrvad(3), varbad(2), reieluu (2), abaluu(1), põlved(1), hüppeliiges (1), kukal (1)

LAMATISTE ALL KANNATAVAD 2/3 RATASTOOLIKASUTAJATEST IGAL AASTAL VÄHEMALT 1 KORD! PÕHJUSEKS -VALE ISTMEPADI VÕI SELJATUGI, VALE ISTUMISASEND, VALEDE MÕÕTUDEGA RATASTOOL!

Uuringu andmete  alusel saab abivahendi tehnik ratastoolikasutaja istumisasendit korrigeerida kas istmepadja või seljatoe väljavahetamise või kohandamisdetailide abil.

Regulaarse keha pindrõhu jaotuse uuringu (vähemalt 1 x aastas) eesmärgiks on vältida ratastoolikasutajal  lamatiste teket, madalamate astmete lamatiste olemasolul on võimalik pindrõhu mõõtmise abil ratastoolikasutaja asendit uuringutulemuste alusel korrigeerida nii, et vältida kerge astme   lamatise edasi arenemist raske astme lamatiseks, mis vajab juba kirurgilist sekkumist.

Kasutegurid

• vähendab haavandite ja  sidekoe kahjustuste esinemise juhte,
• kiirendab tekkinud lamatiste ja haavandite  ravi;
• võimaldab sobivaima istumispadja ja seljatoe valikut ratastoolikasutajale ja seeläbi muuta kasutaja istumisasendit ergonoomiliseks;
• asendi korrektsioon; võimaldab ennetada ratastoolikasutajal luu-ja lihaskonna fikseerunud väärasendite ja deformatsioonide teket;
• vähendab liikumispuudega inimeste abivahenditele eraldatud riigipoolse rahastamise ebaefektiivset kasutust.