Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus

Puudega laste ja noorte hariduse seisukohast kõige tähtsamad seadused on: haridusseadus, põhikooli – ja gümnaasiumiseadus, koolieelse lasteasutuse seadus, kutseõppeasutuse seadus ja  erakooliseadus. Oluline on, et vastavalt põhikooli – ja gümnaasiumiseadusele võivad erivajadusega lapsed, k.a. vaimupuudega lapsed, õppida oma elukohajärgses tavakoolis. Kui KOV pole loonud erivajadusega laste õpetamiseks elukohajärgses koolis sobivaid tingimusi, siis on neil õigus õppida lähimas nende erivajadusele vastavas koolis vaimupuudega inimesed, kes pärast 17 a. saamist soovivad jätkata põhihariduse omandamist, vajavad selleks nõustamiskomisjoni luba.

Koolide stuktuur:

- alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis

- põhiharidus on kohustuslik üldharidusmiinimum

- keskharidus

- täiendusharidus

Erivajadusega lapsed saavad alusharidust omandada tavalasteaia sobitus-rühmades või erirühmades või erilasteaedades

Eesti kuues erilasteaias õpib kokku 253 last.

Lapsed ja noored, kes vajavad eriõpet, eriabi, eritingimusi või ravi, võivad õppida erikoolis, sanatoorses koolis, kodus. Eriklasse võib luua riigi – ja munitsipaalkoolides, mis võivad olla nii tava  kui erikoolid.  Klasse on 4 tüüpi: tasandusklassid, abiklassid, toimetulekuklassid, hooldusklassid .

Koolid saavad iga-aastase pearaha, mida eri – ja sa?atoorsete koolide erivajadustega õpilaste puhul suurendatakse kindla koefitsendi järgi.

Erivajadusega laste pearaha suurendamise koefitsendid üldhariduses (ei kohaldata tavakoolides)

Erivajadustega õpilaste kategooriad                  koefitsent 1 õpilase kohta

Somaatiliste, kõne- ja meelepuuetega                                      2,3

Kerge vaimupuudega lapsed                                                   1,9

Mõõduka, raske ja sügava vaimupuudega,

liitpuudega lapsed                                                                3,5

Õpiraskustega lapsed                                                           1,3

Käitumishälvetega lapsed                                                      1,6

Lisakulud koduõppel olevatele õpilastele                                   4,4

Koduõpe psühhiaatriahaiglas                                                  1,3

Koduõpe lastehaiglas                                                            0,6

Õppekavad

Alusharidus tugineb alushariduse raamõppekavale, mis on standartne riiklik õppekava.

Erilasteaiad ja eriklassidega lasteaiad koostavad oma õppekavad ise.

Need põhinevad riiklikul raamõppekaval, kuid arvestavad laste puuetest tulenevate erivajadustega.

Ühisrühmades järgitakse riiklikku õppekava, millele on tagatud lisatoetus (logopeediline abi, psühholoogiline tugi, füsioteraapia, sotsiaalpedagoogika jm) ning tugiisiku teenused, mille eest maksavad vanemad ise.

Kohustuslik haridus sisaldab 3 erinevat riiklikku õppekava:

- riiklik õppekava

- lihtsustatud õppekava – kerge vaimupuudega õpilastele. Selle järgi õpib 1,4 % põhikooli õpilastest

- toimetuleku õppekava – mõõduka ja raske vaimupuudega õpilastele. Selle järgi õpib 0,4 % põhikooli lastest.

Raske või sügava vaimupuudega lapsi õpetatakse hooldusklassides.