Arengukava 2012-2014
ADELI EESTI
REHABILITATSIOONIKESKUSE
ARENGUKAVA
2012 – 2014
/avaldamiseks veebis/
1. Tegevuse ülevaade 2004-2011. 4
3. Eesmärgid aastateni 2014. 8
4. Missioon, visioon ja põhiväärtused. 12
6.2 Koostöö arendamine huvigruppidega. 14
7. ARENGUKAVADE 2004 – 2009 ANALÜÜS. 17
SISSEJUHATUS
/Käesolev dokument on arengukava veebi versioon. Avaldatud versioonis ei ole näidatud äriliselt sensitiivset informatsiooni/
Adeli Eesti OÜ (ärinimena kasutusel Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskus) loodi 2003. suvel. Esimene patsient võeti vastu 24. jaanuaril 2004. aastal, seda kuupäeva peame asutuse sünnipäevaks.
Asutus lähtus sel hetkel oma esimest arengukavast, millega pandi paika suunad kolmeks aastaks. Käeoleva arengukava on jätkuks eelnevatele arengukavadele ja paneb paika ettevõtte arengusuunad perioodiks 2012-2014.
Adeli Eesti OÜ on eesti erakapitalil põhinev äriühing. Tegevuse peamiseks eesmärgiks on parandada Eesti meditsiiniteenuste turul tserebraalparalüüsiga laste, noorukite, täiskasvanute ja insuldi/ajutrauma läbiteinud inimeste liikumis- ja töövõimet ning elukvaliteeti.
Peamised tegevusvaldkonnad täna on:
- ambulatoorse ja statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse osutamine;
- ambulatoorse eriarstiabi (taastusravi ja neuroloogia) osutamine;
- invaabivahendite kohandamine ja müük;
- erialaste koolitusprogrammide läbiviimine.
Ettevõte asutamise ajast on ettevõtte meeskond kasvanud ja arenenud, oluliseks prioriteediks on kvalifitseeritud rehabilitatsiooniteenuse ja taastusravi osutamine nii erivajadusega inimestele kui tugiliikumiselundite haigusi põdejatele. Selle eesmärgi rakendamiseks kasutame teaduspõhiseid, innovaatilisi maailmas tunnustatud rehabilitatsioonimeetodeid ja vahendeid.
Firma omanikud seadsid algselt ettevõtte eesmärgiks kasvada kvaliteetset teenust pakkuvaks keskmise suurusega rehabilitatsioonikeskuseks, saades liikumispuuetega haigete rehabilitatsiooniteenuse turuliidriks ambulatoorse teenusepakkujana. Selle eesmärgi saavutamiseks oli suunanud osa käibest arengukuludeks (investeeringuteks).
Alates 2008.aastast on Adeli Eesti OÜ panustanud koolitustegevusse, et tagada eelkõige oma spetsialistide pidev erialane areng ja seeläbi kinnistada osutatavat teenust tarbiv klientuur ja klientide rahulolu. Samast aastast on ettevõtte prioriteediks uute rehabilitatsioonimeetoditega tutvumine Euroopa juhtivates teadus- ja rehabilitatsiooniasutustes, et tagada efektiivne ja jätkusuutlik areng.
Hea erialane kompetents, maailmatasemel tehnoloogilised võimalused ja rahvusvaheline koostöö loovad eeldused kvaliteetse rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks liikumispuudega inimestele.
1.Tegevuse ülevaade 2004-2011
Aastaid 2004-2008 iseloomustas Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskust kiire areng ning uute kaasaegset tehnoloogiate kasutuselevõtt. Nelja aasta jooksul suurenes käibe ca 360 %. Töötajate arv kasvas. Osaleti mitmetes projektides ja programmides. Samas selline kiire kasv kasutas olulises osas ka ettevõtte ressursse.
Kiire arenguga ja üldisest 2009-2010 majanduskeskkonnast tingitud probleemid ei möödunud ka asutusest. Vaadates aastate tulemusi on näha, et käibe kasv pidurdus ja läks 2009-2010 langusse. Ilmselgelt omas see mõju ka ettevõtte majandustulemustele ja finantsvõimekusele taolisi projekte ja investeeringuid finantseerida. Mõlemal aastal teeniti ka kahjumit.
2011 aasta saavutas käive taas 12% kasvu, samas 2008 aasta taset ei saavutatud veel. Järgnevate perioodide eesmärk rahulik kasv ja kasumlikkuse kasvatamine.
Kuni aastani 2009 andsid kaks peamist lepingupartnerit Sotsiaalkindlustusamet (rehabilitatsiooniteenused) ja Eesti Haigekassa (tervishoiuteenused) kokku iga-aastaset käibest keskmiselt 96-98%, sh. rehabilitatsiooniteenused ca 70-80% (vt tabel allpool). Aastal 2011 esmakordselt moodustasid SKA lepinguga saadud tulud alla 50%, samas tõusid eriarstiabi teenused (leping Haigekassaga) 32%-ni. Riskide maandamise seisukohalt on selline areng positiivne. Seda enam, kuna rehabilitatsiooniteenuste osutamisega seotud arengud on viimastel aastatel meie arvates olnud selges taandarengus. Hetkel on see SKA poolt riiklikult rahastatud teenus taandunud enam paberite masstootmise ja bürokraatia ohjeldamatule kasvule, ja vähem abivajajate tegeliku aitamise suunas. Ilmselgelt on lähiaja võtmeküsimus selle valdkonna tulevik.
Töötajate arv kasvas aastani 2010, 2011 aastal toimus väike korrektuur alla. Samas toimus vähenemine peamiselt tugipersonali arvelt.
Peategevusvaldkonda rehabilitatsiooni teenust 2005-2010 iseloomustab alljärgnev tabel.
|
REHABILITATSIOONITEENUSTE OSUTAMINE 2005-2010 |
||||||
|
summad eurodes |
||||||
|
Valdkond / Aasta |
2005 |
2006 |
2007 |
2008 |
2009 |
2010 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Leping |
x |
109 298 |
230 082 |
383 942 |
268 870 |
192 495 |
|
sh. lapsed |
x |
82 123 |
138 559 |
122 197 |
146 664 |
121 573 |
|
sh. tööealised |
x |
20 196 |
83 172 |
230 657 |
109 001 |
67 403 |
|
sh. psühhilised probl. |
x |
6 978 |
8 351 |
31 089 |
13 204 |
3 520 |
|
|
|
|
|
|||
|
Rehabilitatsiooni plaanid |
|
|
|
|||
|
lapsed |
|
|
|
|||
|
patsiente |
29 |
32 |
125 |
101 |
172 |
126 |
|
käive |
6 136 |
23 967 |
19 365 |
32 978 |
24 159 |
|
|
täiskasvanud |
|
|
|
|||
|
patsiente |
162 |
153 |
261 |
649 |
149 |
90 |
|
käive |
29 335 |
50 043 |
124 436 |
28 569 |
17 256 |
|
|
|
|
|
|
|||
|
Rehabilitatsiooniteenused |
|
|
|
|||
|
Statsionaarsed |
|
|
|
|||
|
Patsiente |
212 |
208 |
272 |
416 |
389 |
297 (368)1 |
|
Käive |
41 210 |
72 604 |
146 230 |
136 739 |
104 400 |
|
|
|
|
|
|
|||
|
Ambulatoorsed |
|
|
|
|||
|
Patsiente |
364 |
255 |
522 |
588 |
442 |
575 |
|
Käive |
32 596 |
83 469 |
93 911 |
70 584 |
91 867 |
|
|
|
|
|
|
|||
|
Plaanide osakaal teenustest |
33% |
32% |
32% |
37% |
23% |
25% |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
1 297 patsienti oli SKA rahastuse raames, lisandusid projektide raames teenuste osutamised. |
||||||
2005 aasta käivete kohta andmed raamatupidamise kajastatud ühe kogumine, kuna sel aastal SKA lepingud puudusid. Seetõttu ei ole neid tabelis näidatud.
2.SWOT ANALÜÜS
/ analüüs veebi versioonis eemaldatud/
3.Eesmärgid aastateni 2014
Järgmiseid perioode iseloomustab rahulik areng fookusega kasumlikkuse suunas.
Ettevõttes on välja töötatud tasakaalus tulemuskaart aastani 2014 /sihtväärtused veebi versioonis eemaldatud/
|
|
Vaade |
Eesmärk |
Osakaal |
Mõõdik |
Sihtväärtused |
||
|
|
|
|
|
|
2012 |
2013 |
2014 |
|
1 |
Finants |
Kasumlikkus |
15% |
kasumimarginaal |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
Tasuliste teenuste osakaalu kasv |
10% |
osakaal kõikidest tuludest |
|
|
|
|
2 |
Klient |
Klientide rahuolu |
20% |
rahulolu indeks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
Kliendibaasi laiendamine |
10% |
uute klientide osakaal käibest |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3 |
Protsessid |
Kulude vähendamine |
10% |
osakaal kuludest (ilma personalikuludeta) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
Tugitegevuste kulude optimeerimine |
osakaal kuludest |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
Kvaliteedikriteeriumid |
x |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
4 |
Areng / innovatsioon |
Uued innovaatilised meetodid |
5% |
käibe osakaal uutest lahendustest (2 aastat kasutusel olevad meetodid) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
5 |
Töötajad |
Töötajate rahulolu |
20% |
rahulolu indeks |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
|
Töötajate kvalifikatsioon |
10% |
koolitustundide arv põhikohaga spetsialisti kohta keskmiselt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100% |
|||||||
3.1 Finantseesmärgid
Esmatähtsaks peame efektiivsuse kasvu, sellest ka kasumlikkus tõusu. Sellele on suunatud ka peamised meetmed järgnevate aastate tegevuskavades. Kasumlikkuse kasvu eesmärk on tagada finantsstabiilsus ja investeerimise finantsvõimekus. Mõõtmine kord kvartalis eelarve suhtes.
Tasuliste teenuste osakaalu kasvu eesmärk on vähendada riske, mis on seotud liigsest sõltuvustes riiklikust teenuste finantseerimisest, seda eriti SKA lepinguga tehtavad rehabilitatsiooniteenused. Ilmselgelt tuleb endale aru anda, et tänane süsteem ei ole jätkusuutlik ning olukorra muutmiseks peab patsientide omaosalus teenuste eest tasumisel tunduvalt kasvama. Mõõtmine kord kvartalis eelarve suhtes.
3.2 Kliendieesmärgid
Eesmärk kliendirahulolu kasvatamine.
Igale kliendile personaalne lähenemine tulenevalt tema vajadustest. Sekkumine on alati meeskonnatööpõhine. Kord nädalas meeskonnatöö koosolekud keerulisemate juhtude lahendamiseks. See tagab osalevatele spetsialistidele kompetentsi paranemise.
Vastavalt kliendi vajadustele tema sotsiaalse (perekonna) ja füüsilise keskkonna ettevalmistamine kliendi sõltumatuma toimetuleku kindlustamiseks. Selleks pereliikmete nõustamine ning vajadusel ka kodu kohandamine vastavalt kliendi erivajadustele.
Juba rehabilitatsiooniprotsessi käigus hinnatakse kliendile sobivate abivahendite vajadust, leiame nende tarnijad ja kohandame need kliendile sobivateks (koostöö abivahendite keskustega Ortoosimeister, Invaru ja PT Keskus OY Soomes).
Rahulolu uurimiseks, mõõtmiseks on välja töötatud oma tagasiside küsimustikud ning indeksite süsteem rahulolu mõõtmiseks. 2012 aastas on jäetud sihtväärtus määramata, kuna uus hindamine võeti kasutusele aprillis 2012. See määrab tulemuskaardil lähteväärtuse, mille suhtes hakatakse rahulolu kasvatama. Mõõdetakse jooksvalt, kokkuvõte ja parendamise meetmed kord kvartalis eelneva mõõtmise suhtes.
Kliendibaasi laiendamine.
Toetab otseselt 2.st finantseesmärki. Mõõdiku sihtväärust on suhtarv rehabilitatsiooni ja eriarstiabi teenuste käibesse (mitte kogukäibesse). Oluline panus selle eesmärgi saavutamisel on turundusel, s.o. aktiivne kajastamine läbi erinevate meediakanalite, sh. ka valdkonnaga seotud portaalides. Mõõdetakse kord poolaastas käibe suhtes.
3.3 Protsessi eesmärgid
Peamine fookus kuluefektiivsusele.
2012 aastal tegevus suunatud eelkõige kogu kulubaasi struktuuri hindamine, samuti erinevate efektiivsusnäitajate üle vaatamine /pinna tootlikkus jne. 2013-2014 fookus tugitegevuste kulude optimeerimisse. Hinnatakse üle ABC kulumudeli loomise käigus. Esialgsed sihtväärtused hüpoteetilised, võidakse ümber vaadata kulumudeli analüüsi käigus. Kavas mõõta kord poolaastas kogukulude suhtes.
Eraldi teema on kvaliteedimõõtmisesüsteemi loomine. 2012 aastal on kavas koguda teadmisi ja kogemusi teistest analoogsetest asutustest. Otsus juurutamise kohta tehakse 2012 aasta lõpus. Mõistlik mõõta kord kvartalis.
3.4 Arengu eesmärgid
Valdkonna all on mõeldud eelkõige tootearendust, ehk uute innovaatiliste teenuste kasutuselevõttu. Eesmärk on tagada pidev uute innovaatiliste teenuste kasutuselevõtt.
Maalimas üldtunnustatud teaduspõhiste innovaatiliste rehabilitatsioonimeetodite praktiline kasutamine (kõnnirobot Lokomot, koormuskostüüm, Petö meetod, FES, pindrõhu matt, dünaamilised ortoosid, FORAMEN testid jne). Jälgime maailmas kasutatuselevõetavaid uusi meetodeid ja tehnoloogiaid, et neid oma igapäevatöös kasutada.
Koostöö ülikoolidega (Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool) . Teaduslik koostöö (nt Tartu Ülikooliga) meetodite tulemuslikkuse analüüsimiseks ja Tallinna Ülikool (nt) analüüs peatraumaga inimeste sotsiaalsest kaasatusest.
Hetkel on töös PEA projekt koostöös Diana Arenduskeskusega. Mõeldud on siin kasutusele võtta telerehabilitatsiooni ja –tervishoiu teenus.
Mõõdetakse teenuste käivet, mida on kasutatud kaks viimast aastat. Mõõdetakse kord aastas teenuste käibe suhtes.
3.5 Töötajate eesmärgid
Fookus rahulolu ja kvalifikatsiooni kasvule. Toetab ka kompetentsikeskuse tekke eesmärke.
Rahulolu mõõdetakse kord aastas aastalõpu küsitluse raames. 2012 aastas kasutusel uus küsitluste ankeet ning indeksi arvutamise põhimõtted. 2012 aasta tulemuste põhjal pannakse paina nn baassihtväärtus, mille suhtes järgnevatel aastatel püstitatakse uued eesmärgid. Mõõtmine kord aastas.
Kvalifikatsiooni mõõdikuks on läbitud koolitustundide arv. Mõõdetakse ainult põhikohaga töötajate koolitusi. Kokkuvõtted kord aastas, samuti toimub tulemuste hindamine tulemusvestluste käigus.
Tulemuskaardis toodud eesmärkide täitmiseks koostatakse iga aasta tegevuskava, mis on eraldi lisad käesoleva arengukava juurde.
4.Missioon, visioon ja põhiväärtused
4.1 Missioon
Nagu eespool juba mainitud, on asutuse tegevuse peamiseks eesmärgiks parandada Eesti meditsiiniteenuste turul tserebraalparalüüsiga laste, noorukite, täiskasvanute ja insuldi/ajutrauma läbiteinud inimeste liikumis- ja töövõimet ning elukvaliteeti.
Seetõttu on meie missioon sõnastatud järgnevalt „Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskuse missioon on aidata liikumispuudega inimestel oma elus võimalikult iseseisvalt ja täisväärtuslikult toime tulla“ .
4.2 Visioon
Saada Eestis peamiseks suunda-andvaks parima tulemuslikkusega ambulatoorseks rehabilitatsiooniasutuseks liikumispuudega inimestele, saada tunnustatuks rehabilitatsioonikeskuseks lähiriikide (Venemaa, Soome, Läti, Leedu) klientidele ja spetsialistidele.
Sellises keskuses :
- on puudega inimesel võimalik saada täisteenus, alates hindamisest kuni tööjõuturule (taas) ettevalmistamiseni.
- on head võimalused hinnata objektiivselt tulemusi, anda teaduspõhist tagasisidet;
- omame head tehnoloogilist taset (maailmas tunnustatud rehabilitatsioonivahendeid), otsime pidevalt uusi innovaatilisi meetodeid ja tehnoloogiaid. Samas koostöös teadusasutustega (Tallinna Ülikooliga ja Tallinna Tehnika Ülikooliga) töötame ka ise välja uusi tehnoloogiaid ja meetodeid;
- teeme rahvusvahelist koostööd teiste riikide rehabilitatsioonikeskustega;
- kliendibaas on muutunud rahvusvaheliseks;
- oleme tunnustatud kompetentsi- ja koolituskeskuseks naaberriikidele (Venemaa, Läti, Leedu) rehabilitatsioonispetsialistidele.
- oleme osa rahvusvahelisest võrgustikutööst.
4.3 Põhiväärtused
- Kliendikesksus – lähtume kliendi soovidest, huvidest ja väärtustest, kaasame teda teenuse osutamise igas etapis. Klient on üks meeskonnaliige.
- Innovaatilisus – oleme avatud uutele ideedele ja asutuse arengule. Rakendame maailmas tunnustatud teaduspõhiseid metoodikaid ja praktikaid.
- Tulemuslikkus – oleme orienteeritud võimalikult positiivsete tulemuste saavutamisele läbi kliendi ja tema lähivõrgustiku motiveerimise ja juhendamise.
- Professionaalsus – õpime ja arendame end pidevalt. Meie meeskonnal on head teoreetilised ja praktilised teadmised.
- Avatus – oleme valmis informeerima personali, kliente, koostööpartnereid teenustest, tegevustest, uuendustest asutuses.
- Hoolivus – hoolime oma patsientidest. Hoolime üksteisest. Hoolivus on alus kliendi kaasamise aitamiseks, tema julgustamiseks ise aktiivselt osalema.
5.Koostöö õppeasutustega
Peame jätkuvalt tähtsaks koostööd õppeasutustega.
Oleme praktikabaasiks:
Tallinna Ülikooli eripedagoogidele, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusterapeutidele, Tartu Ülikooli füsioterapeutidele, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeutidele , Martin Ilvese Massaažikooli õpilastele.
Praktikabaasiks olemise eesmärk ei ole tulude teenimine. See on hea tahte tegevus ning suunatud selles valdkonna arendamisele kogu Eestis. See, et erialased õppeasutused suunavad pidevalt oma tudengeid meile praktikala näitab, et osa visioonist on teostunud, s.o. meil on kompetentsi, millelt õpitakse.
6.Olulised tegevused
Olulised tegevused toetavad ettevõtte arengueesmärkide saavutamisel Tegevused on kajastatud erinevate aastate tegevuskavades koos aastaeesmärkidega ja mõõdikutega saavutamise hindamiseks.
6.1 Kompetentsijuhtimine
Tegevused toetavad motivatsioonikeskuse kujundamist.
Eesmärk: asutuses on kompetentne ja motiveeritud personal
- Töötajate ootuste ja arenguvajaduste väljaselgitamine toimub arenguvestluse käigus. Koolitused ja kutsekvalifikatsiooni tõstmine toimub vastavalt plaanile, mille aluseks on arenguvestluse käigus koostatud isiklik koolituskava, kus iga spetsialistiga on individuaalselt läbiarutatud tema koolitusvajadused.
- Asutus on praktikabaasiks Tartu Tervishoiukõrgkooli ja Tartu Ülikooli füsioterapeutidele, Tallinna Tervishoiukõrgkooli tegevusterapeutidele, Tallinna Ülikooli eripedagoogidele – see on parim viis saada vajadusel kvalifitseeritut kaadrit.
- Toimub personali rahulolu uuringute läbiviimine, saamaks tagasisidet meetmete tõhususest.
- Erinevate motivatsioonisüsteemi piloteerimise järel valida parim kasutamiseks.
- Aktiivne (ettekanne jne) osalemine siseriiklikel ja rahvusvahelistel konverentsidel.
- Leida rahvusvahelised partnerid , kellega toetada kogemuste vahetamise eesmärgil töötajate praktiseerimist teineteise juures.
6.2 Koostöö arendamine huvigruppidega
Eesmärk – huvigrupid on kaasatud klientidele parima teenuse osutamiseks
- Kliendi lähivõrgustik, tema pere, on kaasatud teenuste planeerimisse . Klient koos perega on informeeritud infovoldikute, kodulehe vahendusel. Viime läbi regulaarselt perenõustamisi (sotsiaaltöö, psühhoteraapia, eripedagoogikas ja logopeedias)
- Rahulolu uuringute läbiviimine kliendile ja tema lähivõrgustikule.
- Koostöö haridusasutustega (Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikool, Tallinna Tondi Põhikool, Õismäe Kool, Tallinna Lasteaed Õunake, Õpetajate Maja, Ruila Põhikool, Pääsküla Gümnaasium)
- Koostöö kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondadega;
- Koostöö puuetega inimeste tugiliitudega (ELIL, maavalitsuste liikumispuuetega inimeste tugiliidud, ühingud). Erivajadusega inimeste tugiliitude informeerimine asutuse tegemistest ja võimalustest kodulehe ja meedia vahendusel.
- Asutuse osalusel on loodud MTÜ Diana Arenduskeskus klientidele ja nende peredele kohanemistreeningu laagrite ja riikliku lapsehoiuteenuse läbiviimiseks.
- Koostöös MTÜ Diana Arenduskeskusega on kutsutud ellu Ajutrauma Seltsing, mis ühendab ajutrauma läbielanud kliente ja nende pereliikmeid.
6.3 IT
Eesmärk: Vähendada IT riske.
Tegevused:
- Riistvara vananemisega suurenevad riskid nende rikkiminemisega. Kaaluda IT haldusteenuse sisseostmist koos IT riistvara perioodilise uuendamise teenusega. Lugeda arvuti normaalseks tööeaks 5 aastat.
- Analüüsida kriitiliselt printerite kasutatavust. Uuendada printerite parki selliselt, et mitme kasutaja peale on üks printer. Hinnata värviprinteri vajalikkust.
- Analüüsida IT oluliste andmete ja süsteemide (MediSoft Liisa) paigutamist väljapoole asutuse arvuteid usaldusväärse teenusepakkuja serverisse või oma serveri halduse ümberkorraldamist.
- Igal spetsialistil ja tugiteenuse osutajal on arvutisüsteemi sisenemiseks isiklikud kasutajanimed ja salasõnad. Kontrollida/instrueerida perioodiliselt kasutajaid nende meetmete olulisusest.
- Back-up süsteemid kontrollitud, riskid hinnatud ja maandamistegevused läbi viidud.
Eesmärk: Kasvatada efektiivsust läbi IT võimaluste parema kasutamise.
Tegevused:
- Kasutada arvutivõrku sidekulude vähendamise ja parema infoliikumise korraldamiseks. Hinnata erinevate lahenduste (Skype, Vipe jms) sobivust. Teostada lahendus.
- Suurendada e-lahenduste arvu ja kasutamise aktiivsust nii põhi- kui tugitegevustes (e-arvekeskus, SKA uued e-lahendused, telerehabilitatsioon jms). Pidevalt jälgida turul toimuvat.
- Analüüsida ja suurendada MediSoft Liisa süsteemi kasumlikkust uute vajalike funktsionaalsuste loomisega/tellimisega.
- Meditsiinitarkvara täiustamine asutusele spetsiifiliseks (tervishoiuteenuste keskselt – rehabilitatsiooniteenustele)
- Digitaalsete füsioteraapia (Fysiotools), kõneravi (digitaalsed arendavad mängud), psühhoteraapia (Foramen) materjalide kasutamine.
6.4 Kommunikatsioon
Sisekommunikatsioon
Eesmärk: Parandada siseinfo liikumist (kiirem, lihtne)
- Arendada 2012 välja sisekommunikatsiooni parandamiseks (asjaajamise lihtsustamiseks) Intranet. Süstematiseerida asutuse senine asjaajamine ja dokumendid ümber siseveebi.
- Asutuse sisene informatsioon personalile: ühine e-mail, infostendid, koosolekute protokollid.
Väliskommunikatsioon
Eesmärk: Suurendada toetust turunduse paremaks läbiviimiseks
- Kodulehekülje haldamine ja täiendamine toimuvad jooksvalt. Koduleht on olnud vahendiks asutuse tutvustamisel internetis, info edastamiseks klientidele, partneritele, huvigruppidele ja kolleegidele. Korraldada kodulehe haldamine/uuendamine selliselt , et valdkondade eest vastutajad ise korraldavad oma valdkonna info edastamise / uuendamise.
- Turunduse toetamiseks tõlkida koduleht vene, inglise ja soome keelde.
- Info edastamise võimalused kliendi, nende pereliikmete , huvigruppide ja rahastajatega : koduleht – tagasiside, asutuse e-mail, foorumid, tagasiside paberkandjal, väljavõtted paberkandjal kliendile, kolleegile, infobukletid, flaierid, infostendid, asutuse video.
- Aktiivne infoedastamine ja artiklid kirjutavas meedias (eriti erialased kanalid).
6.5 Turundus
Eesmärk: Suurendada asutuse tuntust
- Aktiivne infoedastamine meediale.
- Aktiivne turundustegevus uute potentsiaalsete klientide suunas. Infopäevade korraldamine eriala liinis (perearstid, tugiliidud), kliendipäevad ja kliendikohtumised potentsiaalsete lepingupartneritega (kindlustusseltsid, jõustruktuurid jms).
6.6 Säästlik majandamine
Eesmärk: Säästlikumalt kasutada ettevõtte ressursse
- Kujundatakse hoiakud säästlikuks tarbimiseks. Jälgitakse elektri säästlikku tarbimist. Kui elektrivalgust ei ole vaja , siis tuleb seda märgata ja see välja lülitada.
7.ARENGUKAVADE 2004 – 2009 ANALÜÜS
|
Tegevused |
Teostamise aeg |
Tulemus |
|
Strateegilised tegevused |
|
|
|
Arengukava 2004 – 2009 koostamine |
2004 |
Kinnitatud arengukava juhatuses |
|
Arengukava uuendamine |
2005 |
arengukava täiendustes on lähtu- |
|
vastavalt SKA ja HK lepingutele |
2006 |
tud uutest arengusuundadest, |
|
|
2007 |
lepingutäiendustest SKA ja EHK |
|
|
2008 |
Igal aastal täiendused tegevus- |
|
|
2009 |
kavades. |
|
Nõukogu poolt antud hinnang tööle |
2005 – 2009 |
Majandustegevuse aruanded |
|
|
|
Esitatud tulemused üldkoosolekul |
|
|
|
|
|
Personalitöö |
|
|
|
Kvalifitseeritud personali värbamine |
2004 – 2007 |
Vastavalt SKA ja EHK lepingu- |
|
|
|
mahtude suurenemisele palgatud |
|
|
|
spetsialistide kaader. |
|
Personalikoolitused |
2005 – 2009 |
Uute innovaatiliste töömeetodite |
|
Meeskonnatöö koolitused (PITRA) |
|
õpetamine |
|
|
2009 |
Koolituskeskuse loomine |
|
Tunnustussüsteemi arendamine |
2008 – 2009 |
Tunnustussüsteemi arendatakse |
|
|
|
Igal aastal. |
|
Tulemuspalga juurutamine |
2008 |
Makstud tulemuspalka 2008.a. |
|
Rehabilitatsiooni- ambulatoorse eriarstiabi korraldus |
|
|
|
Innovaatiliste füsioteraapiameetodite |
2004 – 2008 |
Meetodid on õpitud, kasutuses. |
|
kasutuselevõtt |
|
|
|
Rehabilitatsiooniprogrammide arendus |
2005 – 2007 |
Osavõtt PITRA I ja PITRA II projek- |
|
koos TAI ja SM projektidega |
|
tidest |
|
Võrgustikutöö arendus kohalike oma- |
2006 – 2009 |
Eskiisplaan ja detaliplaneering |
|
valitsuste sotsiaalosakondadega |
|
algatatud võrgustikutöökeskuse |
|
(Kristiine LOV, Saku vallavalitsus) |
|
loomiseks |
|
Abivahendikeskuse loomine |
2009 |
Keskus loodud |
|
Rehabilitatsiooniteenuste ja eriarstiabi toetavate tegevuste arendamine |
||
|
Rehabilitatsiooni dokumentatsiooni / metoodiliste vahendite täiustamine |
||
|
Rehabilitatsioonikausta sisseviimine |
2004 |
Täidetud |
|
Rehabilitatsiooni järjekordade pidamine |
2005 – 2006 |
Täidetud |
|
asutusesiseses IT süsteemis |
|
|
|
Asutusesisese IT põhise dokumentatsiooni |
2005 – 2006 |
Täidetud |
|
juurutamine |
|
|
|
Eriarstiabi dokumentatsiooni juurutamine |
2007 – 2008 |
Täidetud |
|
arvutipõhisena asutusesiseselt |
|
|
|
Fysioline programmi kasutuselevõtt |
2005 – 2006 |
Programm ostetud, |
|
füsioteraapias |
|
võetud kasutusele |
|
Delfa programmi kasutuselevõtt |
2004 |
Programm ostetud, |
|
logopeedias |
|
võetud kasutusele |
|
Testide kasutuselevõtt psühholoogias |
2005 – 2006 |
Alustatud koolieelikute |
|
Kaufman ABC |
|
kooliküpsuse testimisega. |
|
Innovaatiliste teraapiameetodite rakendamine |
|
|
|
Adeli koormuskostüümi kasutuselevõtt |
2004 |
Personal koolitatud, kasutuses |
|
Terapi-Masteri kasutuselevõtt |
2005 |
Personal koolitatud, kasutuses |
|
Soolakambri väljaehitus |
2005 |
Täidetud |
|
Kõnnirobot Lokomat projekt |
2007 – 2008 |
Personali koolitus, rakenduses |
|
FES süsteemi juurutus |
2008 – 2009 |
Personali koolitus, rakenduses |
|
Dünaamiliste ortooside kasutuselevõtt |
2009 |
Personali koolitus, rakenduses |
|
Keha pindrõhu hindamissüsteemi |
2009 – 2010 |
Hinnapakkumised võetud |
|
muretsemine |
|
projektiga alustatud. |
|
Infotehnoloogiliste vahendite täiustamine |
|
|
|
Igale spetsialistile arvuti paigaldamine |
2004 – 2007 |
Täidetud |
|
Serveri paigaldus |
2006 |
Täidetud |
|
Asutuse raamatupidamistarkvara |
2006-2007 |
On kasutuses alates 2006 |
|
rakendamine (Hansa Raama) |
|
|
|
Kodulehe haldus |
2005 – 2009 |
Jooksvalt täidetud |
|
Finants ja haldusjuhtimine |
|
|
|
Asutuse töökeskkonna parandamine |
|
|
|
Remont ja ehitustööd: |
|
|
|
Asutus kolib suurematesse ruumidesse |
|
|
|
Rendipinna ümberehitus rehabilitat- |
2005 – 2008 |
Tööd teostatud etapiti: |
|
sioonikeskuseks Tuisu 20 |
|
I etapp 2005 juuli august |
|
|
|
II etapp 2007 juuli |
|
|
|
III etapp 2008 mai-juuni |
|
Statsuionaarse keskuse väljaehitamine |
2008 – 2009 |
2008 detsember. |
|
Akadeemia 15 / 1 |
|
|
|
Koolitus- ja abivahendikeskuse |
2008 – 2009 |
Tööd teostatud 2009 sügis |
|
väljaehitamine |
|
|
|
Sisustustööd: |
|
|
|
Rehabilitatsioonikeskuse sisustamine |
2004 |
Ehitajate tee 23 ruumides |
|
Uute ruumide sisustamine Tuisu 20 |
2005 – 2006 |
Teraapiaruumid, personaliruumid |
|
Statsionaarse osakonna sisustamine |
2005 |
AS Viimsi Haigla rendipinnal |
|
Statsionaarse osakonna sisustamine |
2007 |
AS Ida Tallinna Keskhaigla |
|
|
|
Järve üksus |
|
Statsionaarse osakonna sisustamine |
2008 – 2009 |
Akadeemia 15 / 1 |
|
Ambulatrrose osakonna uute renoveeritud |
2008 |
Tuisu 20 |
|
ruumide sisustamine |
|
|
|
Koolitusklassi sisustamine |
2009 |
Teostatud 2009.a. oktoober |
|
Abivahendite nõustamiskeskuse |
2009 |
Teostatud 2009.a. oktoober |
|
sisustamine |
|
|
|
Avalik suhtlemine ja partnerlus |
|
|
|
Koostöö parendamine koostööpartneritega |
|
|
|
Tallinna Lasteaed Õunake |
2004 – 2005 |
Pandud alus võrgustikutööks |
|
Õismäe kool |
2005 |
Alustatud koostööd |
|
Kristiine LOV sotsiaalosakond |
2005 – 2007 |
Võrgustikutöö projekt |
|
|
|
Kristiine sotsiaalmaja rajamiseks |
|
|
|
eskiisprojekti ja detailplaneeringu |
|
|
|
tasemel |
|
Saku valla sotsiaalosakond |
2005 |
pandud alus võrgustikutööks |
|
|
|
ühisseminarid, kliendid |
|
MTÜ Diana Arenduskeskuse loomine |
2006 |
koostöö projektid, kohanemis- |
|
|
|
treeningulaagrid |
|
|
2007 |
PEA infokeskuse virtuaalprojekt |
|
|
2008 – 2009 |
Norra EMP PEA keskuse projekt |
|
|
2008 |
Kõnnirobot Lokomat projekt |
|
|
2009 |
HMN projektid "Liikumispuudega |
|
|
|
inimene aktiivseks" |